Ülejõe Loomakliinik
Sinu lemmiku tervise heaks!
Ülejõe Loomakliinik
Olgu Su lemmikuks hobune, koer või kass – meie ootame Sind!
Ülejõe Loomakliinik
Kas Sinu lemmik on juba vaktsineeritud? Helista ja küsi meilt
Ülejõe Loomakliinik
Kas Sinu kass, koer, hobune või mõni teine lemmik vajab kiipi? Helista ja küsi meilt
Ülejõe Loomakliinik
Sinu lemmik vajab röntgenuuringut või koguni kirurgilist operatsiooni? Helista ja küsi meilt
Teenused
Mikrokiipide paigaldamine ja loomade registreerimine
Meie kliinikus on koerte registrisse kandmine Pärnu kodanikele tasuta. Kiibistamise protseduur sarnaneb tavalise vaktsineerimisega, loomaarst süstib kiibi loomale naha alla. Kiibi näol on tegu väikese elektroonilist infot sisaldava biokapsliga, mis kannab endas 15-kohalist numbrikombinatsiooni. Kiip ei ohusta mingilgi moel lemmiklooma tervist.
Kiibi olemasolu ja sellel peituvat numbrit saab kontrollida veterinaar või varjupaigatöötaja spetsiaalse mikrokiibi lugejaga.
Kindlasti tuleb pärast kiibistamist loom kanda ka kohaliku omavalitsuse lemmikloomaregistrisse, sel juhul on kiibi number seotud omaniku andmetega ja looma leidmisel on ka omanik kergesti leitav.
Vaktsineerimine - Hobused - Koerad - Kassid - Muud vaktsiinid
Tegeleme peamiselt koerte, kasside ja hobuste vaktsineerimisega, samuti vaktsineerime küülikuid ja linde.
– Hobused
Hobuseid vaktsineeritakse põhiliselt gripi ja teetanuse vastu, kuid tiineid märasid ka herpesviiruse vastu. Hobuste puhul võib alustada vaktsineerimisega juba 6 kuu vanuselt.
– Koerad
Koerte vaktsineerimisega võib alustada juba kuuendal elunädalal, kuid reeglina alustame vaktsineerimisega kahekandal elunädalal. Järgmine vaktsiinisüst tehakse 12 nädala vanuselt. Kordusvaktsineerimine järgneb aasta pärast. Vaktsineeritakse parvoviiruse, katku, adenoviiruse, paragripi, leptospiroosi ja maruatudiviiruse vastu. Kasutame vaktsiine, mis annavad kaitse nelja leptospira tüve vastu, sest selline vakstiin kaitseb loomi ka meil Eestis levinud tüvede vastu.
– Kassid
Kasside vaktsineerimisega võib alustada samuti kaheksa nädala vanuselt, järgmine süst tehakse 12 nädala vanuselt ning kordusvaktsineerimine tehakse aasta pärast. Kasse vaktsineerime kalitsi-,rinotrahheiidi-, panleukopenia- ja marutaudiviiruse vastu.
– Muud vaktsiinid
Kuna Eesti on marutaudivaba riik, siis marutaudi vastu tuleb koeri ja kasse vaktsineerida iga kahe aasta tagant. Seda tuleb kindlasti teha, sest meie idanaabrite juures on haigus laialt levinud.
Küülikuid vaktsineerime müksomatoosiviiruse vastu.
Lindude puhul on kohustuslik vaktsineerida linnukarju, kus on üle 50 linnu, Newcasle`i haiguse vastu. Seda on kõige lihtsam teha aerosoolmeetodil, kuid kindlasti peab seda tegema loomaarst, kes järgib ohutusnõudeid.
Kirurgilised protseduurid
Teeme enamikke kirurgilisi opratsioone, alustades kasside ja koerte kastreerimisest ning steriliseerimisest ja lõpetades kõhuõõne- ning muude operatsioonidega. Me ei tee ortopeedilisi operatsioone, sedalaadi operatsioone vajavad lemmikloomad suuname pärast meiepoolse diagnostika teostamist (röntgen, valuravi), Pärnu Väikeloomakliinikusse.
Muuhulgas eemaldame kasvajaid ning pärast kasvaja eemaldamist laseme pea alati määrata ka kasvaja iseloomu, et teada, kuidas ravi jätkata.
Röntgen-ja ultrahelidiagnostika
Röntgenpiltide abil saame uurida sisehaigusi ja ortopeedilisi probleeme. Näiteks luustikku ja koljut, kõhuõõnt kopse ja rinnapiirkonda. Samuti südant ja vereringet, seedekulglat, kuseteid.
Oluline!
– Enne röntgenpildi tegemist ei tohiks loomale 8 tunni jooksul süüa anda.
– Kui loomale on vaja kvaliteetse röntgenuuringu tarbeks teha ka rahustus, siis ei tohi loom süüa 12 tundi enne protseduuri.
Ultraheli abil on võimalik uurida looma pehmeid kudesid. Uuring sobib hästi kõhuõõne ja seal olevate organite, kuseteede, suguelundite ja tiinuse uurimiseks.
– Kõhuõõne ultraheli eel peaks loom olema vähemalt 12 tundi söömata
– Kusepõie ultraheli tehakse täis põiega, mis tähendab, et loom ei tohiks paar tundi enne uuringut pissida
Hambakivi eemaldamine ja hammaste poleerimine
Hambakivi on kassidel ja koertel suuõõnehaiguste osas üks enim levinud probleeme. Reeglina saab hambakivi teke alguse esmalt kollaka kihi ladestumisega hamba pealispinnale. Kui sellele tähelepanu mitte pöörat, jätkub soolade ladestumine, kuni hammas hakkab aeglaselt, kuid järjekindlalt kattuma paksema kollakaspruuni kivikihiga.
Hambakiviga kaasneb suuõõne paha hais, valulikkus söömisel, eriti kontide närimisel, mõnikord ka igeme veritsus ning turse ja kuni hamba liikumahakkamiseni hambasombus. Kogu protsess lõppeb enamasti hamba väljakukkumisega. Tavaliselt kestab see aastaid, kuid protsess võib ka kiiremini kulgeda.
Hambakivi eemaldamine käib utraheliseadmega ja rahusti mõju all.
Pärast protseduuri on soovitav kasutada ka toidulisandeid, mis aitavad ennetada uue kivi teket ning loputusvedelikke igemete ja suuhõgieeni olukorra parandamiseks. Kõik eelmainitu on kliinikus kohapeal saadaval.
Hammastega seotud kirurgia
Hammastega seotud kirurgilistest protseduuridest teeme nii piima- kui jäävhammaste eemaldamist, samuti kasvajate eemaldamist, kui see on võimalik.
Hambaeemaldamine võib olla keeruakas kirurgiline protseduur. Näiteks kihvade ja neljanda eespurihamba eemaldamine võib võtta looma puhul märkimisväärselt palju aega.
Labordiagnostika
- Vere biokeemiline ja hematoloogiline uurimine
- Fibrinogeeni määramine
- Koproproovide uurimine
- Progesterooni määramine
- Antibiogramm
- Mastiidi diagnostika
Teeme tihedat koostööd Laboklin laboriga Saksamaal, kuhu saadame need proovid, mida me ise kohapeal ei saa teostada (kasvajate diagnostika, allergiatestid jne.).
Koerte pügamine
Koerte pügamine
Koerte pügamine on teenus, mille käigus eemaldatakse kas masina või kääridega koeralt üleliigne karv. Sellel on palju positiivseid külgi nii looma kui omaniku jaoks. Koerale pakub see näiteks suvekuudel kergemat kasukat ning tänu sellele ka jahedamat olekut. Samuti hoiab hooldatud karvastik ära mitmeid terviseprobleeme. Näiteks laseb vähem karva nahal hingata ning seetõttu ei teki nii kergelt erinevad seenhaigused. Omaniku seisukohast tekib elamisse tänu pügamisele vähem karvu. Samuti on koera kergem pesta, kammida ning, mis seal salata, üleüldiselt näeb loom ka parem välja.
Koerte pügamine ei peaks toimuma vaid korra aastas
Kui varem peeti piisavaks, kui koer käis pügamises vaid korra aastas, reeglina kevadel, peame praegu olulisemaks aastaringset karvahooldust. Mida pikemaks jääb vahe, seda keerulisem on protseduur ning seda ebamugavam on loomal üleliigse kasukaga. Seda, kas koera pügamine toimub masina või kääridega otsustab reeglina teenuse teostaja. Vahe sõltub koeratõust ning nende erinevatest vajadustest. Mõni loom vajab masinaga täishooldust, teine aga hoopis hoolsat kammimist või kraasimist. Loomapügajaga tasub ka arutada erinevaid pügamisstiile. Kindlasti jaga oma eelistust, aga kuula ka professionaali, tal on jagada kogemusi erinevate stiilide ja tõugudega.
Koerte pügamine salongis on positiivne kogemus nii koerale kui omanikule
Vahel uuritakse meilt, kas võiks koerte pügamise protseduuri ka ise kodus ära teha. Loomulikult võib, kuid sel juhul peab arvestama paljude asjaoludega. Näiteks sellega, et kvaliteetsed pügamisvahendid maksavad ning kahjuks mitte vähe. Samuti on tegu pigem keeruka protseduuriga, milleks tuleb enne eeltööd teha. Niisama, ilma teadmisteta pügades, võib koerale hoopis ebamugavust ning isegi valu põhjustada. Ka vajab läbimõtlemist suure hulga karvadest kodu puhastamine ja hiljem neist vabanemine. Kui soovid kogu seda stressi vältida, soovitame loomakese salongi tuua. Teostame koerte pügamise kvaliteetselt ja ruttu.
Koerte pügamise hind sõltub loomast
Väga tihti pöördutakse meie poole ja küsitakse ilma infot lisamata, mis koerte pügamine maksab. Kahjuks niimoodi on väga keeruline vastata. Selleks vajame natuke rohkem teadmisi looma kohta. Näiteks, kui suur on koer? Kindlasti ei saa võrrelda tibatillukese chihuahua ja Tiibeti mastifi pügamise hindu, sest töömaht on niivõrd erinev. Hinna juures hakkab rolli mängima ka see, kui tihedasti on koer käinud hoolduses. Kui vahe on väga pikk jäänud, on kindlasti tööd karvaga rohkem. Kui käia aga regulaarselt iga paari kuu tagant koera pügamas, on olukord karvaga kontrolli all ning töö on mõnus nii pügajale kui lemmikule.
Koerte pügamine ja pesemine
Koerte pügamisele on meil spetsialiseerunud vastava väljaõppe saanud spetsialist Mariliis Veskimeister ja pügamisega tegeleb ka Birgit Pajusaar. Pesemise ja pügamise hinnad sõltuvad looma suurusest, mistõttu on mõistlikum hinna kokkuleppimiseks helistada kliinikusse.
Koerte vaktsineerimine
Koerte vaktsineerimine
Koerte vaktsineerimine ehk immuniseerimine on läbi kaitsesüstimise haiguste vastaste antikehade tekitamine looma kehasse. Selleks tutvustatakse organismile haiguse antigeeni, mille vastu tal tekib immuunsus. Koerte vaktsineerimine on tähtis nii tema enda tervisele kui teistele ümbritsevatele koertele. Tänapäeval on igasugused kaitsesüstid loomale täielikult ohutud, kuid pakuvad samas tõhusat kaitset raskete haiguste eest. Tasub meeles pidada, et igas riigis on koerte vaktsineerimisele omad nõuded ja kohustused. Enne välismaale minekut tutvu nendega riigiti ning ole piiril alati valmis looma vaktsineerimispassi näitama.
Koerte vaktsineerimisega tuleb alustada varakult
Esimesed vaktsiinid saadakse juba kutsikaeas, kaheksandal elunädalal. Järgmise süsti saab loom 12 nädalat vanana. Nüüd on koer kaitstud ning saab hakata ka teiste koertega kohtuma ja mängima. Kahe süstiga küll veel koerte vaktsineerimine ei piirne. Kordusvaktsiine tuleb tulevikus ette veel mitmeid. Aruta neid meie loomaarstidega, kes tutvustavad neid lähemalt ning annavad ka ajagraafiku nende teostamiseks. Võtsid endale natuke vanema koera? Sellest pole midagi. Uuri eelmiselt omanikult, kas ja milliseid vaktsiine on loom varem saanud. Edasta info loomaarstile, kes paneb kokku just vanemale koerale sobiva vaktsineerimisgraafiku. Nii on ka eakas loom kaitstud haigustekijate eest.
Milliseid koerte vaktsiine peaks loomaomanik teadma?
Parvoviirus on viirushaigus, mis on ohtlik kutsikatele. Seetõttu vajavad nad vaktsineerimist varakult, eriti juhul, kui koerakeste ema on vaktsineerimata. Kui ema on kaitsesüstitud, siis enne kahte kuud pole vaja kutsikat vaktsineerida.
Leptospiroos ja kennelköha on loomale äärmiselt ebameeldivad haigused, mille vastu on vajalik koerte vaktsineerimine iga-aastaselt. Leptospiroosi puhul kasutame oma kliinikus vaktsiine, mis annavad kaitse nelja leptospira tüve vastu.
Marutaud on viirushaigus, mis kahjuks pea alati lõppeb lemmiku surmaga. Eesti on ametlikult kuulutatud marutaudivabaks maaks. Et see seisus säiliks, on kohustuslik koerte vaktsineerimine marutaudi vastu iga kahe aasta tagant.
Katku ja adenoviiruse vältimiseks on vajalik koerte vaktsineerimine iga kolme aasta järel. Mõlemad on rasked haigused, mida saab õnneks vaktsineerimisega kergesti ennetada.
Kas koer vajab peale vaktsineerimist erihoolt?
Reeglina on tänapäeval koerte vaktsineerimine nii ohutu ja tavapärane protseduur, et see ei mõjuta kuigivõrd looma heaolu. Igaks juhuks võib oma lemmikul siiski silma peal hoida. See, et süstikohale tekib turse, on tavapärane. Turse taandub tavaliselt ise ja mingit erilist tähelepanu ei vaja. Kui tegu on sporti tegeva loomaga, soovitame peale vaktsineerimist talle 2-3 päeva puhkust anda. Peale seda võib treeningutega tavakoormusel jätkata.
Koerte kastreerimine
Koera kastreerimise hind
Koerte kastreerimine või steriliseerimine on operatsioon koerta paljunemisorganite eemaldamiseks. Emast koera steriliseeritakse ehk eemaldatakse kirurgiliselt munasarjad, munajuhad ja emakas. Isasel koeral lõigatakse kastreerimise käigus ära munandid. Mõlema operatsiooni puhul kaob seega võimalus koertal järglasi saada, paaritumissoov võib jääda aga võib ka kaduda. Mida nende protseduuride puhul silmas pidada ja millega arvestada? Milline on koera kastreerimise hind ja millest see koosneb? Panime tähtsama kirja!
Miks koera kastreerida või steriliseerida?
Selline operatsioon võib tunduda julm (eriti vanema põlvkonna esidajatele!), kuid tegelikult on koera kastreerimisel palju positiivseid külgi. Esiteks loomulikult põhieesmärk ehk järglaste mittesaamine. Eestis on kahjuks jätkuvalt loomade varjupaikades palju koduta koeri ja kasse. On vastutustundetu lasta koeral toota juurde pesakondi, kes ei pruugi leida endale armastavat kodu. Samuti on kutsikate sünni ja kasvatusega tegelemine vastutusrikas töö. Oleme kindlad, et koera kastreerimise hind on väga väike võrreldes sellega, mis kulub nii rahaliselt kui ajaliselt kutsikate eest hoolitsemisele. Kastreeritud loom muutub ka reeglina rahulikumaks ja paiksemaks. Operatsioon on samuti ennetava toimega, näiteks aitab see vanemas eas vähendada isase koera eesnäärme probleeme.
Millal on õige aeg koera kastreerida?
Meie loomaarstid soovitavad koera kastreerida pigem nooremas eas, 7-9 kuu vanuselt. Kui oled võtnud värskelt kutsika, võiks umbes selle ajaga arvestada. Samas on alati õige protseduur loomaarstiga kutsikavisiidil läbi arutada, mõnedel tõugudel sobib varasem, mõndadel mõnevõrra hilisem aeg. Kindlasti küsi nõu, aruta läbi nii varasemad terviseprobleemid ja uuri koera kastreerimise hind, et oskaksid sellega arvestada. Samas, kui oled võtnud näiteks vanema koera, ei tasu ennast sellest ühest ja õigest vanusest ära hirmutada. Kastreerida on võimalik igat täiskasvanut koera, mitte ainult kutsikaid, operatsioon tasub end igal juhul ära.
Koera kastreerimise hind sõltub mitmest asjaolust
Koera kastreerimise hind koosneb nii ravimite kui tööhinnast. Operatsiooniks kliinikut valides soovitame aga end mitte ainult hinnast lasta mõjutada. Kõige tähtsam on meie meelest loomaarsti ja kliiniku usaldusväärsus. Kuidas selline koht leida? Küsi soovitusi, uuri ja tee eeltööd. Koera kastreerimise hinna puhul võiks punane lipp olla see, kui see on võrreldes sarnaste kliinikutega palju madalam. Siis soovitame küll kahelda, kas operatsiooniruumi ja üleüldiselt steriilsusesse on ikka tehtud piisavalt investeeringuid. Pigem ei tasu end vaid heast hinnast peibutada lasta, sest pärast tekkivad probleemid võivad tunduvalt kallimaks ning kahjuks ka eluohtlikuks kujuneda.
Hobuste identifitseerimine
Hobuse identifitseerimiseks on vajalik paigaldada kiip ja teha kontuurdiagramm. Varsale on soovitav panna kiip juba esimesel elukuul, sest siis on lihtsam looma protseduuriks fikseerida.
Kindlasti tuleb kiip paigaldada ja teha kontuurdiagramm enne varsa kuue kuu vanuseks saamist, sest seda nõuavad nii ESHKS kui EHS.
Hobuste haigused
Hobuste haigused
Kuigi hobused on suured ja jõulised loomad, tabavad neidki vahel nii kergemad kui raskemad haigused. Vahel arvatakse ekslikult, et levinumad hobuste haigused on erinevad nakkushaigused. Õnneks see enam ei ole nii, sest laiaulatusliku vaktsineerimisega on nii gripp, teetanus kui herpesviirus Eestis kontrolli all. Millised hobuste haigused siis nii loomadele kui arstidele meelehärmi valmistavad? Enim tuleb ette meil probleeme allergiatega ja muresid hingamisega. Arusaadavalt tuleb ette ka erinevaid teemasid jalgadega, eriti lihaste, liigeste ja luudega. Mida võiks hobuste haigustest teada ning kuidas neid ennetada? Panime siia olulisema kirja!
Hobuse heaolu algab asjatundlikust hoolitsemisest
Paljud hobuste haigused on hooldajate poolt välditavad või ennetatavad. Kuidas tagada loomale võimalikult tervislik elukeskkond? Üheks tähtsamaks aspektiks on õige toitumine. Hobune vajab kvaliteetset sööta ning piisavalt puhast vett, eriti soojade ilmadega. Väga oluline on hoida ka korras looma pidamistingimused. Nende hulka käib nii hea õhuvahetusega ruum ja kuiv ning kvaliteetne aluspanu tallis. Hea tervise tagab ka parasiiditõrje. Seda tuleks hobustele planeerida kahel korral aastas. Kindlasti tasub meeles pidada, et sügisel tuleks selleks kasutada preparaati, mis tapab ka kiinivastsed maos.
Vaktsineerimine aitab ennetada raskeid hobuste haiguseid
Ennetatavad hobuste haigused hoiab eemale regulaarne vaktsineerimine. Võistlev hobune vajab vaktsiine iga kuue kuu tagant. Kui loom ei võistle, on siiski vajalik vaktsineerimine, seda siis ühe korra aastas. Hobuseid vaktsineeritakse põhiliselt gripi ja teetanuse vastu. Tiineid märasid ka herpesviiruse vastu. Hobuste puhul võib alustada vaktsineerimisega juba 6 kuu vanuselt. Vaktsineerimise puhul võiks meeles pidada seda, et mõned päevad peale kaitsesüstimist vajab loom rahulikumat tegutsemist, raske töö võib oodata kuni hobune on parimas vormis.
Märke hobuse haigestumisest otsi looma käitumisest
Tihti uuritakse meilt, kuidas teada, et nüüd on aeg loomaga arsti poole pöörduda. Reeglina leiab märgid hobuse enda käitumisest. Kuna tunned ise oma looma kõige paremini, jälgi ja märka erinevaid normist kõrvalekaldeid. Nendeks võivad olla näiteks hobuse rahutus ja jalgadega trampimine. Või hoopis lonkamine, mis viitab mõnele vigastusele. Jälgima peaks ka näiteks liigset nõrevoolu ninast või hoopis toidust/veest keeldumist. Kui tunned, et midagi on korrast ära, võta loomaarstiga ühendust. Vahel piirdubki see telefonivestlusega ja mure saab lahenduse. Kui arst leiab samuti, et tegu võib olla suurema probleemiga, saab juba kokku leppida tallikülastuse.
Hobuste ravi ja profülaktika
Hobuste raviga tegeleb meie kliinikus märkimisväärse kogemustepagasiga dr Mart Taggel
Ravime hobuseid tihti nende juurde välja sõites ning meil on võimekus teostada enamikke protseduure, mida saab väljaspool kliinikut läbi viia:
- Vaktsineerimine
- Hammaste ravi ja raspeldamine
- Haiguste diagnostika ja ravi
- Kastreerimine
- jpm
Lisaks eeltoodule teeme ka röntgepilte jalgadest tallis kohapeal, seda nii müügiloomadele kui ka haiguste diagnostikaks.
Teostame sugutäkkude jalgade röntgenoloogilist uuringut.
Meie kontaktid
Aadress: J.V.Jannseni 33 Pärnu 80044 Pärnumaa
E-post: ulejoekliinik@gmail.com
Telefon: +372 4433663, +372 5287465